Eesti Pagulasabi jätkab lastega töötavate spetsialistide koolitamist, et rändetaustaga lapsed leiaksid end siia jõudes erinevaid kultuure toetavast keskkonnast. Selleks nõustame kuni kaheksat lasteaeda ja korraldame mitu koolitust.

Haridus- ja Teadusministeerium on andnud Eesti Pagulasabile samal eesmärgil tegevustoetust ka kahel eelneval aastal. “Tahame jätkata alustatud tööd lasteaedade õpetajate ja töötajatega, et toetada neid mitmekultuurilise ja avatud õpikeskkonna loomisel,” seletas Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. “Kui varem oleme keskendunud koolitustele, siis seekord on põhirõhk nõustamismetoodika väljatöötamisel, et pakkuda lasteaedadele sisukamat ja põhjalikumat tuge,” lisas ta.

Metoodika väljatöötamisse panustab kogenud lasteaiaõpetaja Jane Möll Haapsalu lasteaiast Tareke. Ta aitab luua mitmekultuurilisust käsitleva nõustamise kondikava just lasteaiaõpetajatele, aga ka juhtkondadele. Plaanis on süsteemselt olukorda kaardistada, kuulata erinevaid osapooli ning aidata lasteaial konkreetne tegevuskava kokku panna. Mölli sõnul avastavad lasteaiaõpetajad end üha tihemini silmitsi lapsega, kes on pärit teistsugusest keele- ja kultuuriruumist: “Õpetaja ülesanne on toetada laste ja nende vanemate kohanemist rühma ja lasteaiaga, aga ka meie keele ja kultuuriga, väärtustades samal ajal nende perede endi keelt ja kultuuri.”

Möll nimetas ka mõned küsimused, mis õpetajal sellises olukorras tekkida võivad. Näiteks, kuidas pakkuda perele kohanemisel vajalikku tuge või jagada olulist infot, kui pole ühist keelt? Kust alustada mitmekultuurilise õpi- ja kasvukeskkonna kujundamist oma rühmas, mis pakuks kõigile lastele turvatunnet ja võimalust isiklikuks arenguks? Millised vahendid ja meetodid on keeleõppes tõhusad?

Projektis osaleb kultuuritundlikkuse eksperdina ka Eesti Pagulasabi tugiteenuste koordinaator Mariel Värk: “Kõik oleneb väga palju õpetajast. Minu kogemuses pole muret nii palju lastega kuivõrd õpetajate ja vanemate vahelise suhtlusega. Vahel tundub, et õpetajatel on teistsugusest kultuurist pärit vanemate ees kerge hirm. Seda enam tuleks just alguses võtta aega, et luua lapsevanemaga usalduslik suhe, sest hiljem on kõik sellevõrra palju lihtsam.”

Möll ise on õppinud kõige rohkem praktikutelt Eesti ja lähiriikide lasteaedades: “Muidugi ei ole kellelgi valmis retsepti, sest kõik olukorrad on erinevad. Ent sellistelt kohtumistelt leiab mõtteid ja inspireerivaid ideid, mida töös kohandada ja rakendada.” Ta lisas, et lasteaedade nõustamine loob võimaluse analüüsida koos spetsialistide ja praktikutega konkreetse lasteaia vajadusi. See annab omakorda õpetajatele suurema kindlustunde ning oskused paremini oma rühma mitmekultuurilisuse aspektist mõtestada.

Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning see kestab tänavu maist detsembrini.