Eesti Pagulasabi, Eesti Inimõiguste Keskus, International Women’s Network in Estonia ja Sveta baar korraldavad 20. juuni õhtupoolikul rahvusvahelise pagulaspäeva puhul Tallinnas Balti jaama kvartalis koosviibimise, kus inimestel on võimalik omavahel tuttavaks saada ja ühiselt aega veeta. Õhtu jooksul saab osta käsitööd muu hulgas Ukrainast ja Gruusiast, samuti maitsta Ukraina ja Lähis-Ida sööke ning kuulata Kiievist pärit DJ Arthur Mine’i elavat muusikat. Kohapeal on ka lugusid jagamas oma koduriigist põgenenud ja Eestis endale uue kodu leidnud inimesed Ukrainast, Türgist, Afganistanist ja Süüriast.

Pagulane on tavaline inimene ebatavalises olukorras. Tervitades avatud meele ja südamega uusi kultuure ning kogemusi, on meil palju võita nii ühiskondlikul kui individuaalsel tasandil. Pagulaspäev on võimalus näidata üles solidaarsust ja tunnustada neid, kes on leidnud endas jõu põgeneda ja alustada uut elu võõras riigis. Lisaks riigiasutuste rollile põgenike vastuvõtmisel ja seaduses sätestatud õiguste tagamisel saame kõik neile igapäevaselt turvatunnet pakkuda, mida eksiilis elavad inimesed kõige rohkem igatsevad. Raske teekonna läbinud inimesele naeratamine, kaasamine oma kogukonda ja nende vastu huvi tundmine saavad tasutud tänutundega ning kasvab sisserändaja motivatsioon kohalikku ellu integreeruda – õppida tundma Eesti kultuuriruumi ja keelt, panustada oma oskustega ühiskonda.

Mida kardavad ja mida igatsevad siia jõudnud inimesed?

Uude riiki saabudes pole põgenenud inimesel üldjuhul midagi. Ta on kaotanud kõik, mille nimel ta on seni elus vaeva näinud – oma kodu, tuttava keskkonna, senise tutvusringkonna, töö. Uue elu ülesehitamine võõras riigis nõuab tugevust ja julgust. Selles mängib olulist rolli kuuluvus- ja turvatunne, mida saab pakkuda vastuvõttev ühiskond. 

Eestisse saabunud põgenike sõnul on kõige ilusam ja motiveerivam asi, mida Eestisse saabunud inimestele öelda “Tere tulemast!”, sest mure selle pärast, kas nad on Eestisse teretulnud, on suur ja rusuv. Türgist poliitilistel põhjustel Eestisse pagenud Celali sõnul oli nende sõnade kuulmine politseiametniku käest esimest korda Eestisse saabudes tema jaoks murranguline - see kasvatas temas julgust ja enesekindlust ehitamaks üles oma elu Eestis. Nüüdseks õpetab Celal Eesti koolis eesti keeles matemaatikat ja panustab igapäevaselt ühiskonda oma tööelus ja vabatahtlikuna. 

Ka haridusasutustes on kooliperel, kaasõpilastel ja nende vanematel ülimalt suur roll rändetaustaga õpilaste toetamisel. Ühes teises Eestisse pagenud Türgi peres kasvavad kolm last olid enne Tartusse kolimist ja sealsesse põhikooli astudes mures, kas nad on teiste õpilaste poolt oodatud ja nad kartsid kooli minna. Murepilv sai pühitud, kui hooliv kooli juhtkond korraldas uutele õpilastele tervituspeo, kus õpilased said uued kaaslased sõbralikult vastu võtta. Erineva kultuuritausta ja elukogemuste tundmaõppimine on kahesuunaline ning aitab avardada noorte silmaringi. 

Miks on pagulaspäeva märkimine oluline?

Rahvusvahelist pagulaste päeva tähistatakse üle maailma alates 2001. aastast. Just siis möödus 50 aastat ÜRO pagulasseisundi konventsiooni vastuvõtmisest. Sellega pannakse paika, kes on pagulane, mis alustel pagulasstaatust antakse ja mis õigused pagulastel on. Vaatamata lootusele, et põgenike probleem saab aastakümnete jooksul leevendust, on põgenike arv maailmas hoopis järjekindlalt kasvuteel. Äsja välja antud ÜRO raporti järgi oli 2022. aasta lõpuks sunniviisiliselt oma kodust lahkunute arv kasvanud 108.4 miljoni inimeseni, see on 19 miljonit rohkem kui 2021. aasta lõpuks.

Eesti liitus ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal, mis tähendab, et sellest ajast saadik on siin põgenikke vastu võetud. Eestis on pagulasi paljudest erinevatest riikidest ja oma koduriigist põgenemise põhjused on erinevad. Sel sajandil Eestit kõige enam puudutanud põgenikekriisi põhjustas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu, mille eellugu ulatub 2014. aastasse. Teine kõige enam Eestis tähelepanu saanud põgenikekriisi põhjustas 2011. alanud ja senimaani kestev Süüria sõda, mille tulemusena ligi seitse miljonit süürlast on põgenikena oma koduriigist lahkunud. Murdosa neist jõudis ka Eestisse. 

Sõda tähendab, et koju jäämine on eluohtlik, mistõttu tuleb lahkuda. Koju jäämine võib olla eluohtlik ka poliitiliste vaadete väljendamise ja religioossete uskumuste või nende puudumise tõttu, samuti tagakiusamise pärast näiteks etnilise päritolu või seksuaalse orientatsiooni tõttu. Kõige olulisem on mõista, et pagulastel pole võimalik oma koduriiki naasta, sest see on ebaturvaline. 

Mitmekesisus rikastab ning õppides tundma uusi inimesi, õpime nägema maailma hoopis uute nurkade alt. Seda pakubki pagulaspäeva festival, kuhu tulevad kokku inimesed mitmetest riikidest, kes soovivad koos parema tuleviku poole liikuda. 

Pagulaspäeva kogukonnafestival: saame tuttavaks! võtab aset 20. juunil kell 18.00 Balti Jaama Turu kvartalis Sveta baari ees aadressil Telliskivi 62. Loe rohkem Facebooki ürituselt. 

Pagulaspäeva üritust rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Autor: Mirjam Rennit, Eesti Pagulasabi hariduse ja teadlikkuse programmi juht