Sõda Ida-Ukrainas: neli aastat inimkannatusi ja lõppu pole näha

09.05.2018

Sõda Ida-Ukrainas on kestnud juba neli aastat. Vaid 1500 km kaugusel Eestist elavad 4,4 miljonit inimest sõjategevuse tõttu pidevas ohus ja viletsates tingimustes, enam kui 10 000 inimest on hukkunud (neist umbes 3000 tsiviilisikud) ja 1,2 miljonil inimesel ei ole piisavat ligipääsu toidule. Nende jaoks on relvakonflikt igapäevase elu osa: inimesed, kes elavad nn kontaktjoonest 5 km raadiuses, on iga päev tunnistajaks keskmiselt 40 sõjaväelisele intsidendile. Suurem osa rindelähedastest asulatest kogevad mürsu- ja raketirünnakuid vähemalt iganädalaselt.

Siin on viis asja, mida peaksid sellest sõjast teadma:

1) Sõja kõige suuremat koormat kannavad tsiviilisikud, sh lapsed. Tervelt 3,4 miljonit konfliktipiirkonnas elavat inimest vajavad humanitaarabi. Suur osa neist on viimased neli aastat elanud ilma piisava ligipääsuta veele, toidule, haridusele ja tervishoiule; nad on kaotanud oma kodud, oma töökohad ja iseseisva toimetuleku. Nende liikumisvabadus on piiratud tulenevalt kontaktjoonest ja kontrollpunktidest; nad on kaotanud oma pereliikmeid või sõpru. Sajad tuhanded on pidanud ümber asuma teistesse Ukraina osadesse või lahkuma riigist pagulastena, pidades oma elu uuesti nullist üles ehitama.

2) Ida-Ukraina on tõsiselt risustatud miinide ja lõhkemata lahingmoona tõttu. Kontaktjoone piirkond on maailmas 3. kohal miinide ja lõhkemata lahingmoona risustatuse osas. Eelmisel aastal miinide või lõhkemata lahingumoona tõttu hukkus või sai vigastada 238 sõjategevuses mitteosalevat meest, naist ja last. Sõja algusest saadik 2014. aastal on samadel põhjustel surnud või saanud haavata enam kui 1600 tsiviilisikut, sh lapsed. Sellised sõja jäänused tapavad ja vigastavad inimesi veel aastaid pärast aktiivse lahingutegevuse lõppemist.

3) Peaaegu kolmandik konflikti poolt kannatanutest on eakad. See on suurim eakate osakaal kõikide maailmas käimasolevate relvakonfliktide hulgas ning annab tunnistust selle konflikti üsna unikaalsest demograafiast.

4) Sõjategevus Ida-Ukrainas kogub uut hoogu. Kuigi Ukraina konflikt on pealtnäha võrdlemisi madala aktiivsusega ja "külmunud", on see viimastel kuudel taas elavnenud. Konfliktile andis hiljuti hoogu juurde Ukraina valitsuse otsus kuulutada aprilliga lõppenuks viimased 4 aastat kestnud terrorivastane operatsioon ning alustada maikuust ametlikult sõjaväelise ühendoperatsiooniga. See paneb kriisipiirkonnas elavad inimesed veelgi raskemasse olukorda, kuna sõjategevus võib selle tõttu hoogustuda ning rindeäärsetes piirkondades kehtima hakata sõjaaja seadused. Samuti piirab see veelgi elanike liikumisvabadust ja abiorganisatsioonide ligipääsu, millele on tähelepanu juhtinud juba mitmed piirkonnas tegutsevad ühingud.

5) Meie saame aidata! Pagulasabi alustas Ukrainas tööd juba 2014. aasta sügisel, kui alustasime kampaaniaga "Ukraina heaks!". Esimestel aastatel pakkusime kannatanud elanikkonnale peamiselt toidu- ja meditsiiniabi, kuid 2016. aasta sügisest pöörasime oma sekkumises uue lehe ning hakkasime toetama sisepõgenike ja rindelähedaste asulate elanike väikeettevõtlust, eesmärgiga toetada nende iseseisvat toimetulekut. Ühesõnaga: anname õnge, mitte kala.

Tänaseks on meie programmist, mida toetab Välisministeerium läbi arengukoostöö ja humanitaarabi rahastu, kasu saanud juba enam kui 300 leibkonda. Toetatud äriideid on erinevaid: alustades pagarikojast ja õmblustöökojast ning lõpetades lille- ja köögiviljakasvandustega. On rõõm näha, kuidas inimeste ettevõtlik meel ka rasketes oludes kuhugi ei kao!