Eesti Pagulasabi Euroopa Liidu vabatahtlik Simone Bonetto:

Oma vabatahtliku töö ajal on mul õnnestunud veeta palju aega ühe Abdel Adhi nimelise süürlasega. Tema juhibki Master Peace’i puidutöökoda.

Pärast seda, kui olime paar päeva püüdnud töötada meie hubases, tolmuses ja hämaras töötoas, saime me aru, et peame muutma asukohta. Kolisime uude töötuppa, mille tulemusel paranesid nii meie tööprotsess kui ka töötulemused. Ja kuigi me ei kõnelenud ühist keelt, veetsime me kaks päeva kolides, suhtlemisel abiks vaid helid, märgid ja joonised. Loomulikult ei läinud meie vestlused liialt sügavmõtteliseks. Ometi sai meil palju nalja ja me suutsime vestelda isegi puidutöö tehnikatest ja võimalustest, kuidas arendada meie tooteid.

Varsti hakkasime veetma ka niisama aega ­– käisime koos söömas, jõime kohvi ja naersime... Päev, mil Abdel kutsus mind kohtuma [pagulaslaagrisse] oma naisega, mängima oma lastega ja rüüpama kohvi tema isaga jääb mulle ilmselt elu lõpuni meelde. Nii et olulisim õppetund, mille oma vabatahtlikuks olemise kogemusel olen saanud, on see, et inimesed ei vaja suhtlemiseks alati keelt. Nagu ka see, et ka piiratud ressurssidega on võimalik teha ära väga palju.

 

Humanitaarabi koordinaator Hille Hanso:

Simone Bonetto töötas Liibanonis meie abiprojekti juures Beqaa orus, Bar Eliase asulas. Ta panustas Süüria põgenike sotsiaalsesse ettevõttesse Master Peace, mis töötab Eesti Pagulasabi ja SAWA for Development and Aid koostöös. Täpsemalt tegeles Simone disainerina puidutoodete arendamisega. Ta lõi prototüüpe ning juhtis kogu puidustuudio tööd.

 

#Liibanon #EUAidVolunteers #EstonianRefugeeCouncil