Meilt küsitakse ikka ja jälle: kui palju siis Eestis pagulasi ikkagi on? Sada? Tuhat? Sada tuhat?

Alates 1997. aastast, mil Eesti ratifitseeris Genfi pagulasseisundi konventsiooni, kuni 2017. aasta lõpuni on Eesti riik Politsei- ja Piirivalveameti andmetel pagulasena tunnustanud kokku 445 inimest. (Ei tea, kes pagulased on? Vaata järgi!)

Neist:

• 217 on saanud pagulasstaatuse (vastavalt Genfi konventsioonile) ja 228 täiendava kaitse staatuse (vastavalt EL seadusandlusele);
• 271 on meessoost (sh poisid) ja 174 naissoost (sh tüdrukud);
• 148 on lapsed ja 297 täiskasvanud;
• 165 on pärit Süüriast, 88 Ukrainast, 34 Iraagist + 158 veel 23 erinevast riigist;
• 193 saabus Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames ning 252 spontaanselt;
• 351 said kaitse viimase 3 aasta jooksul ning 94 vahemikus 1997-2014.

Samas tasub silmas pidada, et pagulased võib tinglikult jagada kaheks: de jure ja de facto pagulasteks. De jure pagulased on inimesed, keda on vastuvõtva riigi poolt ametlikult tunnustatud kui rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Samas de facto pagulased on inimesed, kellel ei ole võimalik oma koduriiki naasta, seal toimuva relvakonflikti või ebaturvalisuse tõttu, kuid kes ei ole rahvusvahelist kaitset taotlenud ja viibib riigis muudel alustel (nt on saanud elamisloa töötamise või õppimise tõttu). Ka Eestis on mitmeid süürlasi, afgaane ja teisi, kes siin töötavad või õpivad ja kes ei ole kunagi kaitsestaatust taotlenud, vaatamata sellele, et nende ohutu koduriiki naasmine oleks võimatu. Kuna statistikas kajastuvad ainult de jure pagulased, võib tegelik Eestis elavate pagulaste arv olla mõnevõrra suurem.

Teiselt poolt tasub silmas pidada, et mitte kõik Eestilt kaitse saanud ja seega selles statistikas kajastuvad inimesed ei ela enam Eestis. Mitmed on pöördunud tagasi oma koduriikidesse (näiteks Iraaki või Palestiinasse), mitmed on kolinud elama teistesse Euroopa Liidu või muudesse turvalistesse riikidesse. Lisaks lahkujatele on mitmed pagulased, kes on elanud Eestis juba pikemalt, saanud omale pikaajalise elamisloa või lausa kodakondsuse, mistõttu on nende staatus Eesti elanikena samuti muutunud.

Kokkuvõttes: maailmas on kokku umbes 65 miljonit põgenikku, s.o inimest, kellel ei ole võimalik oma koju naasta. Neist umbes 450 (= 0,0007%) on jõudnud Eestisse. On seda palju või vähe – see las jääda igaühe enda otsustada.