Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku umbes 1200 varjupaigataotlust. Kõige rohkem on varjupaigataotlejaid olnud Ukrainast, Süüriast, Venemaalt, Gruusiast ja Afganistanist.

Varjupaiga taotlemise ajaks paigutatakse inimesed Vao või Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, mis asuvad vastavalt Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Pahatihti peetakse varjupaigataotlejaid kinni ka Tallinna vangla juures asuvas kinnipidamiskeskuses.

Siiski saab Eestis varjupaigataotlejatest reaalselt varjupaika võrdlemisi väike hulk. Perioodil 1997–2021 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 603 inimesele (pagulasstaatus 346 inimesele ja täiendav kaitse 257 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid on selle 22 aasta jooksul olnud pärit Süüriast (199 inimest), Ukrainast (93), Venemaalt (66) ja Iraagist (42).

Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav, vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul kui olukord koduriigis ei ole paranenud.

Märtsis 2022 otsustas Euroopa Liit esmakordselt ajaloos aktiveerida ajutise kaitse direktiivi. See tähendab, et kõik ukrainlased, kes põgenesid 24. veebruarist alates, saavad poolautomaatselt ühe-aastase kaitsestaatuse. Täpne statistika ajutise kaitse saajate kohta on leitav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.