Ukraina sõja eskaleerumine tekitas paljudes jõuetust, mis omakorda käivitas positiivse soovi annetada ja aidata. Paraku ei lõppe kõik kriisid mõne nädala, kuu või aastaga. Abi vajatakse ka siis, kui esmane ehmatus on möödas. Kuidas pakkuda tuge nii, et jaksaksid seda teha täna, homme ja kaugemas tulevikus?  

• Enne vabatahtlikuks saamist. Veendumaks, et sinu panus läheb õigesse kohta, otsi infot erinevate abiorganisatsioonide tegevuste ja valdkondade kohta. Püüa enda jaoks lahti mõtestada, miks soovid abistada ning kuidas oleks sinu tegevusest kõige rohkem kasu. Aruta oma plaane ka lähedastega, et suurenenud lisakoormus ei tekitaks eraelus pingeid. 
• Mõtle läbi oma jõuvarud. Kui otsustad täie jõuga vabatahtlikuks minna, võib sul olla unistus ja eesmärk aidata sõjapõgenikke igal rindel. Kui aga päriselt tööle hakkad, võib selguda, et kõik ei liigu sugugi nii kiiresti, kui sa sooviksid. See võib tekitada nõutust ja jõuetust, kuid alati tasub uurida ja küsida, miks asjad liiguvad just sellises tempos. Enne alustamist mõtle läbi, kui palju aega ja võimalusi sul on panustada ning uuri, kas mõni organisatsioon või eraalgatuslik initsiatiiv juba tegutseb sinu piirkonnas - kui jah, siis liitu olemasoleva võrgustikuga! 
• Tegutse oma pädevuse piirides. Küsimuste puhul, mis ei ole sinu pädevuses - näiteks psühholoogilise nõustamise, inimkaubanduse kahtlustuse, saatjata alaealise jms puhul - tuleb juhtum anda üle vastava valdkonna spetsialistile. Näiteks saad pöörduda Ohvriabisse, kohalikku omavalitsusse, politseisse või küsida nõu Eesti Pagulasabi töötajatelt.
• Mis saab, kui mina enam ei toimeta? Kui algatad vabatahtlikuna näiteks asjade kogumise kampaania, asud majutuskeskuses läbi viima töötubasid või liitud nõustajana mõne organisatsiooniga, siis pea silmas, et alustatu peaks toimima jätkusuutlikult. Mõtle läbi, kas see, mida oled üles ehitamas, saaks toimida ka siis, kui sa enam ei saa või ei jaksa sellega tegeleda? Seetõttu soovitame liituda organisatsioonidega, kus vabatahtlike kaasamine on läbi mõeldud, sh on silmas peetud ka vabatahtlike toetamist ja hoidmist.
• Pea meeles, et iga inimene, ka sõjapõgenik, on ise oma elu ekspert. Sõjapõgenik on tavaline inimene ebatavalises olukorras. Anname inimesele infot ja toetame teda, et ta oleks hoitud ja saaks oma eesmärgid saavutada, kuid otsuseid ja valikuid teeb iga inimene iseenda eest. NB! Jaga põgenikele vaid kontrollitud allikatest saadud infot!
• Hoia ennast. Enne tegevusega alustamist tee eeltööd ning tutvu materjalidega, kuidas olla paremini toeks. Ole teadlik iseenda traumaatilistest kogemustest ja sellest, kuidas need võivad mõjutada sinu enesetunnet ja tööd. Teisi aidata saad vaid siis, kui püsid ise terve ja tugev. Puhka piisavalt, joo vett, toitu mitmekülgselt ning leia viise lõõgastumiseks. Pärast tööpäeva võta aega puhkamiseks ja järele mõtlemiseks. Kui kogetu tekitab sinus ärevust, kutsub esile ebameeldivaid mälestusi või tunned end närvilise, rahutu või kurvana, otsi usaldusväärselt inimeselt tuge.
• Kui soovid vabatahtliku ameti maha panna. On täiesti normaalne, kui tekib vajadus vabatahtlikuna panustamine pausile panna või täiesti lõpetada. Et ka sinu lahkudes saaks organisatsioon või algatus edasi toimida, jaga enda teadmisi ja kogemusi teistega. Võimalusel anna edasi juhised oma töölõigu täitmiseks, jaga olulisi kontakte ning soovitusi tulevikuks.

Praktilised sammud

• Aita tagada põgenikele turvaline eluase. Esialgu on tähtis tagada sõjapõgenikule eluase kohe pärast tema saabumist Eestisse. Kui soovid sõjapõgenikele pakkuda ajutist või püsivat elukohta, sisesta info siia: PAKU ABI.
• Anneta raha. Kuigi raha annetamine võib tunduda passiivsena, saavad abiorganisatsioonid kõige efektiivsemalt toimida just rahaliste annetuste abil. Need aitavad kiiresti ja tõhusalt tegutseda ning hankida jaemüügihindadest soodsamalt suurtes kogustes vajalikke kaupasid, mida on abivajajatel just sel hetkel tarvis. 
• Anneta kvaliteetseid asju. Pagulastega töötavad organisatsioonid vajavad pagulaste toetamiseks kvaliteetseid (kasutatud) riideid, mänguasju ja mööblit. Pagulasabi ise ei kogu asju ega toiduabi, sellega aitavad meid head koostööpartnerid. Seetõttu kutsume sind üles suunama oma abipakkumine õigele organisatsioonile.  
• Toiduabi paku Toidupangale, kes kogub põgenike heaks rahalisi annetusi ja toidukaupu.    
• Riided, jalatsid ja lasteasjad palume viia Uuskasutuskeskusse, kes paneb kogutud asjad müüki ja laseb Ukrainast tulnud inimestel poest endale tasuta vajalikku valida. Samuti saad riideid, jalatseid, lasteasju ja hügeieenitarbeid viia linnaosavalitsuste kogumispunktidesse, kust vajalik toimetatakse otse sõjapõgenikele. 
• Paku tööd. Majanduslik heaolu aitab sõjapõgenikel paremini sisse elada ning end äreval ajal kindlamini tunda. Kui sul on pakkuda sõjapõgenikele ajutist või pikaajalist tööd, pane info kirja Töötukassa uude veebikeskkonda.
• Anneta aega. Et vajalikud tooted ja informatsioon põgenikeni jõuaks, on vaja ka inimesi. Kui soovid panustada oma aja või oskustega, täida vabatahtliku ankeet SIIN.
• Muu abi. Kui elukoht ja majanduslik kindlus on olemas, võivad pagulased vajada abi ka igapäevaelu korraldamisel. Kui tunned, et saaksid sõjapõgenikke abistada mõne muu teenusega (nt lapsehoidmine, tasuta trennikoht vms), sisesta info SIIA.
• Ettevõtted ja organisatsioonid. Kui sinu ettevõte või organisatsioon tahaks ühiselt teha annetuse või pakkuda oma tuge muul moel, võtke otse ühendust info@pagulasabi.ee meiliaadressil.