Eesti Pagulasabi aitab siiajõudnud pagulastel leida sobivad eesti keele kursused, et toetada nende kohanemist uues keskkonnas. Hiljuti sooritasid edukalt eesti keele tasemeeksami teiste hulgas Iraagist pärit Nour ja Türgist pärit Sumeyra, kes mõlemad elavad oma peredega Tartus. Naised rääkisid, miks on eesti keele õppimine nende jaoks oluline ja kuidas reageerivad sellele eestlased ise.

Nour on noor naine, kes Iraagis töötas matemaatikaõpetajana ja oma perega tuli Eestisse kaks aastat tagasi. „Minu jaoks on oluline eesti keelt õppida, sest nii leian hea töö ja keeleoskus tuleb väga kasuks, kui räägin oma naabrite ja sõpradega või kui ma lähen arsti juurde. See on vajalik igapäevaseks suhtlemiseks.“ Nouri sõnul on eesti keele õppimine pigem raske, kuid pingutades tulevad ka tulemused ja mida aeg edasi, seda lihtsamaks keeleõpe tema jaoks muutub.

„Igavaks ei lähe ja vahel saab nalja ka. Näiteks eestikeelne „ei“ tähendab araabia keeles „jah“. Mõnikord mu väike tütar palub midagi ja ma ütlen „ei“. Enda meelest luban, aga siis ta teeb oodatust vastupidi,“ naerab Nour. „Näiteks kui ta ütleb, et ema, kas ma lähen mängima ja mina ütlen „ei“, siis ta istub maha. Mine ometi mängima! Ja siis tütar ütleb, et ise sa ju ei lubanud.“  

Nour toob välja ka oma lemmikud eestikeelsed sõnad, milleks on „kalli-kalli“ ja „mu isamaa“.

Nour oma uues kodulinnas, Tartus. 

Sumeyra jõudis perega Eestisse umbes poolteist aastat tagasi. „Meie jaoks on oluline osata eesti keelt, sest me elame siin ja see aitab meil suhelda: tööl ja oma lapse õpetajaga koolis, igapäevaselt,“ ütleb Sumeyra, kes plaanib sügisest astuda ka Tartu ülikooli doktorantuuri linnaplaneerimise alal. Oma Tartu kodus räägib pere türgi keeles, kuid kõik liikmed õpivad eesti keelt, koos vaadatakse eesti filme ja telekanaleid. „Eesti keele õppimine ei ole liiga raske, sest saame seda igapäevaselt praktiseerida ja harjutada,“ ütleb Sumeyra. „Inimestel on alati hea tuju, kui ma räägin eesti keeles, öeldakse, et tubli. Ma arvan, et see ei ole nii tavaline, et keegi tahab ja õpib pooleteise aastaga eesti keele ära.“

Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 24 aastat tagasi. Selle aja jooksul on Eestile esitatud umbes tuhat varjupaigataotlust, rahvusvahelise kaitse on neist saanud ligi pooled. Kui inimest pagulasena tunnustatakse, saab ta Eesti elamisloa kolmeks või üheks aastaks. Elamisluba on pikendatav kas kolmeks või kaheks aastaks – seda siis, kui olukord pagulase koduriigis ei ole paranenud ning sinna tagasipöördumine on võimatu. Pikaajalist elamisluba on võimalik saada pärast viit aastat Eestis elamist juhul, kui inimene on saavutanud B1 keeletaseme. Kodakondsust on võimalik taotleda pärast kaheksat aastat Eestis elamist, juhul kui inimesel on sooritatud nii B1 keeleeksam kui ka kodakondsuseksam.