Neljas august 2020. Plahvatus Liibanoni pealinnas Beirutis hävitas kolmandiku kogu linnast. Eesti Pagulasabi kogus vahetult pärast seda eestlastelt annetustena 10 155 eurot, mis edastati kohapealsele partnerorganisatsioonile Sawa for Development & Aid, mis päästetöödega kohe pärast plahvatust algust tegi. Siin on paljudest abisaajatest ühe lugu.  

Wadia Al Hayek ehk De De (nagu talle meeldib, et teda kutsutaks) on 62-aastane Liibanoni naine. Neli aastat tagasi suri tema abikaasa kopsuvähki, lapsi neil polnud. Enda ülalpidamiseks hakkas De De tänaval käru pealt müüma popkorni ja ube, kuid kuna tal polnud ametlikku müügiluba, otsustas omavalitsus tema väikeettevõtte sulgeda. Naine laenas seejärel sõbralt raha ja avas hilisema plahvatuspiirkonna lähedal tagasihoidliku poe, pannes sellele nimeks De De. Lisaks mahla ja konservide müümisele hakkas ta valmistama kohalikke koduseid toite. Tema sissetulek polnud aga piisav, et katta nii oma maja kui ka poe rent, seega otsustas Wadia hakata elama oma poes ja on seda teinud juba viimased paar aastat. 

Beiruti plahvatuse päeval istus De De parasjagu oma poekese ees ning jõi teed. “Järsku visati mind suure jõuga vastu joogikülmikut. Põrandal pikali olles mõtlesin vaid, et mis võim see on, mis iga mahla- ja karastusjoogipudeli plahvatama pani. Kõik vedelikud jooksid põrandale laiali ja segunesid mu enda verega,” rääkis naine. “Hoolimata jõupingutustest ei suutnud ma püsti tõusta. Inimesed jooksid ümberringi, nende näost paistis paanika. Arvasin, et jäin kurdiks, sest mu kõrvad hakkasid surisema. Mäletan, kuidas mu naabrid mind raputasid ja vaikselt eristasin ka hääli.” 

De De pood ei ole külma- ega niiskuskindel. Seinad lekivad ja majanduse allakäigu tõttu pole naisel olnud võimalik neid korda teha. 
Rahalist toetust saades ütles De De, et kuigi see kulub ära nii talle vajalikeks meditsiinilisteks uuringuteks kui muidu elamiseks, siis kõige olulisem on tema jaoks tunne, mis abiga kaasnes. “Mis kõige tähtsam - te panite mind tundma, et ma pole üksi.”
Wadiat vaevab endiselt pärast plahvatust tekkinud posttraumaatiline stressihäire, lisaks diagnoositi tal leukeemia. Naise sõnul armastab ta elu aga väga ega ole nõus oma poodi sulgema. “Minu pood tähendab mulle kõike.” Tänu Eesti annetajatele saab Wadia endale elatise teenimist jätkata.  
Eesti Pagulasabi humanitaarabifondi saab soovi korral teha annetusi, liitudes püsiannetajate klubiga A-TIIM või tehes ühekordse annetuse siin.

Loe ka lugu Alist, kes abi nii endale kui perele, siit.