Koordineeritud ja laiaulatustlik humanitaarabi maailm on kasvanud tehniliseks ja reegliterohkeks valdkonnaks, sest tegutseda tuleb tihti ääretult keerulistes oludes koostöös teiste organisatsioonide ja institutsioonidega. Korralik eeltöö ja kontroll, riskide maandamine ja kaks sammu ettemõtlemine on meie igapäevane töö. Mida oleme teinud selleks, et olla läbipaistev ja usaldusväärne organisatsioon?

1. Eesti Pagulasabi on üks kahest Eestis olevast Euroopa Liidu poolt sertifitseeritud rahvusvahelisest humanitaaraorganisatsioonist. See sertifikaat tähendab, et kõik Eesti Pagulasabi sisemised protseduurid - finantsjuhtimisest ja hankeprotseduuridest programmide disaini ja hindamiseni - on sõltumatult auditeeritud ja hinnatud. Sertifikaadi taotlemisprotseduur on põhjalik protsess, mille läbisime aastal 2021.
2. Eesti Pagulasabi on ka Eesti välisministeeriumi strateegiline partner ning liitunud hea annetuste kogumise põhimõtetega.
3. Pagulasabi majandusaasta aruanded on auditeeritud ja vabalt meie kodulehelt dokumentide alt kättesaadavad. Kodulehelt on leitav ka Eesti Pagulasabi põhikiri, mis sätestab muu hulgas meie mandaadi ja juhtimisstruktuuri.

Kuidas tegutseme oma sihtriikides?

Oma tegevuste elluviimiseks sihtriikides kasutame kahte erinevat lähenemist, võttes arvesse sihtriigi vajadusi, olukorda ja omapärasid.

1. Esimesel juhul oleme registreerinud ja avanud sihtriigis enda kohapealse esinduse. Nii on meil esindused lisaks Eestile ka Ukrainas ja Jordaanias. Nendes riikides olemegi ise vahetud tegevuste elluviijad ja kontrollijad, kuigi ka seal võivad meile lisaks toeks olla kohapealsed koostööpartnerid.
2. Riikides, kus me ise kohapeal registreeritud ei ole, nagu näiteks Gruusias ja Keenias, viime oma tegevusi ellu läbi usaldusväärsete partnerite.

Kuidas valime enda kohapealseid partnereid?

Partnerite valikul, nii riikides, kus oleme registreeritud, kui nendes, kus töötamegi vaid läbi partnerite, on oluline teha meie poolt läbi nn hoolsuskohustuse (due diligence) protsess. See tähendab, et me hindame oma potentsiaalsete partnerite vastavust teatud baasstandarditele, nt kuidas nad korraldavad oma raamatupidamist ja kas nad järgivad oma töös humanitaarabi põhimõtteid; nende reaalset võimekust, nt kui palju on neil töötajaid ja kuidas on nad oma töö korraldanud. Seejärel vaatame üle ka soovitajad, näiteks kui nad on koostööd teinud mõne teise humanitaarorganisatsiooniga, siis uurime neilt nende varasemaid kogemusi. Seda kõike teeme dokumentide ülevaatuse ja võtmeisikutega tehtud intervjuude kaudu. Pikaaegsed partnerid on meil olemas näiteks Gruusias ja Keenias, kus oleme samade organisatsioonidega juba pikemalt koostööd teinud.

Kuidas saame olla kindlad, et meie partnerid rahaga õigesti ümber käivad?

Kui partnerid on valitud ja tegevused käimas, viime vastavalt sõlmitud lepingutega regulaarselt ellu finantskontrolle ja visiite kohapeale. Samuti kogume oma kasusaajatelt tagasisidet otse, ilma vahendajateta, et omada pidevat otsepilti kasusaajate rahulolust ja tagasisidest, ükskõik kas viime tegevusi ellu ise või läbi partnerite. Kogu seda protsessi jälgivad ja auditeerivad lisaks meie endi sisemisele kontrollile meie institutsionaalsed rahastajad.

Kahtlemata on iga riigi kontekst erinev ja humanitaarabi andmisel peame tegutsema keerulistes oludes. Meie sisemised süsteemid ja protsessid on sellised, et need sobivad erinevatesse oludesse ja kontekstidesse. Näiteks on riike, kus suurem osa majandusest toimib sularahas, mis samas suurendab pettuste ja varguste riski. Et tulla toime ka sellistes oludes, on meil ranged sisemised reeglid ja tööriistad, kuidas ka sularahapõhistes tingimustes tööd teha selliselt, et iga viimane kui euro on selgelt arvel. Samuti teeme oma partneritele põhjaliku kontrolli, veendumaks, et nende sisemised süsteemid ja reeglid on niisama selged ja ranged kui meie enda omad.

Millistest põhimõtetest lähtume oma igapäevatöös?

Humanitaarabi andmisel peame alati lähtuma neljast põhimõttest: inimlikkus, sõltumatus, vajaduspõhisus ja neutraalsus. Eestis näeme üsna sageli, kuidas humanitaarabiks nimetatakse ka tegevusi, mis tegelikult seda ei ole; näiteks sõjaväelastele antav abi. Humanitaarabi andes peame alati tagama, et meie antav abi ei jõuaks valedesse kätesse ega paneks meie poolt abistatavaid inimesi suuremasse ohtu kui nad enne olid (nn "do no harm" põhimõte).

Samuti peame tagama oma töötajate turvalisuse ja vastutama samal ajal ka meie rahastajate, nii suurte rahvusvaheliste rahastajate kui annetajate, ees. Kahtlemata ongi keeruline disainida ja ellu viia tegevusi, mis kõiki neid tingimusi üheaegselt täidavad – seetõttu ongi humanitaarabi valdkond väga tehniline, reegliterohke ja keerukas. Eesti Pagulasabil on samas pikaaegne kogemus humanitaarabi andmisel erinevates riikides ning meie töötajatel nii vajalik hariduslik kui praktiline ettevalmistus selle töö tegemiseks.

Eesti Pagulasabi on viimase aastaga kasvanud Eesti kõige suuremaks vabaühenduseks. Meil töötab ligi 100 inimest erinevates kontorites (Tallinn, Tartu, Kiiev, Zaporižžja, Ramtha). Viimase aasta jooksul oleme Ukrainas rahapõhist abi andnud enam kui 220 000 inimesele, olles niiviisi süsteemselt ja vajaduspõhiselt laiali jaganud üle 33 miljoni euro. Lisaks oleme tegelenud toiduabi jagamisega, generaatorite tarnimise ja väikeettevõtluse edendamisega sõja tingimustes. Kogu seda programmi jälgivad ja auditeerivad meie rahastajad, sealhulgas Euroopa Liit läbi ECHO, ÜRO hallatav Ukraina humanitaarfond, Rahvusvaheline Päästekomitee, Eesti välisministeerium jt.