“Olen oma kodu üles andnud - toad on soojad ja valmis. Samas loen meediast, et majutuskohti põgenikele napib. Minuni pole aga ükski põgenik jõudnud. Miks?”

Kui sa oled Eesti Pagulasabi kodulehel andnud üles oma kodu ja valmis kedagi majutama, siis tea, et oleme sinu andmed talletanud ja süstematiseerinud vastavalt asukoha ja teiste parameetrite järgi (terve korter, tuba korterist, kas lemmikud on lubatud jne). Oleme need andmed edastanud nii põgenike majutuse eest vastutavale Sotsiaalkindlustusametile kui ka sinu kohalikku omavalitsusse, kus nad saavad abivajajad sinuga vajadusel kokku viia. 

Eesti Pagulasabis vahendame eraisikute pakutud elukohti Ukraina põgenikele. Kuu aja jooksul oleme elukoha pakkujatega otse kokku viinud 177 Ukraina leibkonda (ehk ca 700 inimest). Järjekorras esimesena eelistame majutuskohti, mis on pikemaajalised ning kus on sõjast vintsutatud perel võimalik olla privaatselt (eraldi korter, maja, majaosa), aga loomulikult kontakteeruvad Pagulasabi nõustajad sõltuvalt tingimustest ja vajadustest ka teistega ning vahendavad sobilikud elukohad põgenikele. 

Suuremad majutuspakkumised (nt puhkekeskused, ühiselamud) edastame jooksvalt põgenike majutuse eest vastutavale Sotsiaalkindlustusametile ja vastavatele omavalitsustele, kus majutuskoht asub. 

Mitmete kohalike omavalitsustega toimub meil tihe infovahetus ning eraisikute pakutud majutuskohad lähevad kiiresti käiku. Tervikuna võib aga kõik veel aega võtta, sõltuvalt abivajajate hulgast ja riiklikest majutuspaikadest, samuti omavalitsuste suutlikkusest. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga töötame välja lahendust, kuidas süsteemselt ja läbimõeldult pikaajalisi majutuskohti majutuskeskustes kohapeal pakkuda. Meil on hea meel, et paarinädalased läbirääkimised on jõudmas tulemusteni ja loodame, et asjaajamine muutub üha sujuvamaks ja kiiremaks kõigile. 

Taustainfo

Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 21 640 Ukraina sõjapõgenikku (21. märtsi seisuga). 

Majutuskohtades on kokku 6011 inimest, nendest lapsi 2139.

Hetkeseisuga vajab Eestisse jõudnud sõjapõgenikest ajutist majutuskohta umbes 28%. Valdav enamus on Eestis kokku saanud oma pere või sõprade/kolleegidega, kes neile peavarju annavad ja tuge pakuvad. On ka neid, kes jõuavad öösel kurnatuna majutusasutusse, kuid liiguvad sealt järgmisel päeval oma pere juurde edasi. Seega võivad väljatoodud protsendid olla tegelikkuses väiksemad.   

Eestis vastutab põgenikele ajutise majutuskoha tagamise eest Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Majutuskohas saab põgenik hetkeseisuga viibida kuni kuu aega. 

Kas vabu majutuskohti on siis piisavalt? 

Meediast on korduvalt läbi käinud arv 10 000 voodikohta – riigihanke tulemusena väljatoodud arv, mis indikeerib võimekust majutada põgenikke esimene kuu aega. Statistika järgi on 10 000 kohast täitunud napilt üle poole. Uudistest jääb aga kõlama, et majutuskohti on puudu.

Üheks põhjuseks on asjaolu, et kuigi SKA korraldas vastava hanke, ei broneeritud tegelikult majutusasutustes kohti ette. Niisiis on paljud toad juba kellegi teise poolt hõivatud ja põgenikke sinna reaalselt majutada ei saa. Pagulasabi igapäevatöös tähendab see seda, et tihti tuleb öösiti majutuskohtadesse ette helistada, et uurida, kas ja kui palju seal veel kohti on ning vajadusel bussid üle Eesti laiali suunata. Paraku kaasneb sellega palju segadust ja lisakoormust eelkõige neile, kes peaksid saama kõige rohkem rahu ja puhkust: põgenikele. Omalt poolt loodame, et probleemkoht saab vastavates asutustes võimalikult kiire lahenduse. 

Pagulasabi tegevus majutuskohtade vahendamisel 

Eesti Pagulasabi hakkas andmeid heade eestimaalaste kodude ja teiste majutuspindade kohta koguma ja kaardistama 25. veebruaril kodulehe rubriigi „Pakun abi“ kaudu. Praeguseks on majutuse pakkujaid kogunenud ligi 3000 ja neid tuleb iga päev juurde. 

Meie juures tegutseb 15 vabatahtlikku andmetöötlejat, kes pakkumisi läbi vaatavad ja süstematiseerivad. Pakkumisi on olnud alates suurematest majutuskohtadest ja korteritest kuni tubadeni välja. Kohti, kus on oodatud terved pered, kohti, kus ruumi on ühele-kahele, kohti, kuhu tohib tulla koduloomadega, kohti, kus majutuskohaga saab lisaks võimaluse ka kohe tööle asuda. On neid, kes pakuvad pindasid tasuta, neid, kes soovivad üüri või kommunaalkulude katmist. Pakkujaid, kes saavad põgenikke majutada mõnest nädalast aastani. Kahjuks leidub kuldsete südamete seas ka neid, kes vaid omakasu peal väljas. Ühesõnaga – seinast seina.

Hetkel on enim põgenikke vastu Tallinn, Tartu, Rakvere ja Pärnu. Esiteks asuvad neis linnades riiklikud vastuvõtupunktid. Teiseks võime vaid spekuleerida, et paljud Ukraina linnadest põgenenud inimesed eelistavad võimaluse korral elada ka Eestis linnades. Ehk keskkonnas, millega nad on harjunud ning kust pääseb kiiremini teenustele ligi, sh tööturule sisenemiseks vajalik registreerimine ja isikukoodi taotlemine PPAs. 

Erapinnale kolimise mõtteid varjutab ukrainlastel mure, kuidas end lähitulevikus (kui veel ajutine kaitse puudub ning ligipääs tööturule on piiratud) ära elatada. Kui ka majutuskoht võib olla esialgu pakutud tasuta või sümboolse hinna või kommunaalkulude eest, pelgab praktiline ukrainlane sedagi, et tal puudub võimalus osta oma perele süüa ja muud hädapärast. Kuigi selgitame põgenikele pidevalt, kui väike riik on Eesti, eelistatakse endiselt linnas olevaid elamispindu.

See aga ei tähenda, et kõik põgenikud tahavad jääda linnadesse. Eelkõige on oluline turvaline ja hoitud keskkond. Ning võimalus teha tööd, panna lapsed lasteaeda, saada ligipääs tervishoiuteenustele. On ju valdav enamus siiasaabunuid kõige haavatavam sihtgrupp: naised ja lapsed. Oleme neile jätkuvalt olemas ja loodame, et teie ka. Aitäh kõikidele!

Päisepilt: Patrik Tamm