Pole kahtlustki, et inimese vaimne tervis saab kannatada, kui ta on elus püsimiseks sunnitud oma kodust või riigist lahkuma. Kodus ja teekonnal läbielatud traumad, kohanemisel tekkinud takistused nagu keelebarjäär ja raskused töö leidmisel või ehmatav tõdemus, et uues koduriigis tuleb hakata oma elu nullist uuesti üles ehitama, võivad omada laastavat mõju inimese vaimsele tervisele. 

Kui 2015.-2016. aasta rändekriisi tulemusena võttis Eesti 2021. aasta lõpuks vastu vaid 603 rahvusvahelise kaitse saanud inimest, siis tänavu veebruaris lahvatanud Ukraina sõda on siia toonud juba üle 50 000 pagulase. Baasvajaduste lahendamise taustal tuleb pakkuda neile lühi- ja pikaajalise mõjuga vaimset tervist toetavaid teenuseid, mis aitavad sundrändega seotud traumadest üle saada ning inimeste elukvaliteeti oluliselt tõsta. 

Kuidas ränne vaimset tervist mõjutab?

WHO uuringute kohaselt esineb pagulaste seas vaimse tervise häireid enam kui n-ö tavapopulatsioonis. Levinumad vaimse tervise diagnoosid on traumajärgne stressihäire (PTSD), depressioon, generaliseerunud ärevushäire, paanikahood, kohanemishäired ja somatisatsioonihäire. Erinevad uuringud on näidanud, et PTSD esineb 10-40% ja raske depressioon 5–15% pagulaste seas. Lastel ja noorukitel on see sageli kõrgem, PTSD esinemissagedus on 50–90% ja raske depressioon 6–40%. Võrreldes vastuvõtvas riigis elavate inimestega, jõuavad pagulased abi otsimiseni palju harvemini.

Tavaliselt on pagulaste kogemus jagatud kolme kategooriasse: koduriigis kogetu, põgenemise teekond ja ümberasumine. Eesti Pagulasabi kogemuses on peamised pagulaste vaimse tervise probleemid seotud posttraumaatilise sündmuse taasläbielamisega. Inimene võib kogeda unehäireid, ärevust, meeleolukõikumisi, raskusi oma emotsioonide juhtimisel, sotsiaalset ja emotsionaalset võõrandumist ning võimetust tunda positiivseid emotsioone. On ka juhtumeid, mil on välja kujunenud vaimse tervise haigused, mistõttu vajatakse haiglaravi ja ravimeid.  Ümberasumise protsessis kaotab inimene tihti sideme oma kultuuri, kogukonna ja keelega ning tekib vajadus kohaneda uue ja võõra keskkonnaga. On raske otsast alustada ning leppida sellega, et ei saa töötada samal erialal või et ollakse kaotanud oma positsioon ühiskonnas. Pagulasabi kogemus näitab, et vaimse tervisega seotud mured väljenduvad sageli alles siis, kui esimene sisseelamine on möödas -  elujäämise režiimilt on maha astutud ning esmased baasvajadused rahuldatud. 

Kuidas ja millist ravi pagulastele pakkuda?

Et aidata pagulastel vaimne tervis ree peale saada, on võimalik rakendada mitmeid häid praktikaid ning kasutada erinevaid teraapiavorme. 

Neist levinum on (KKT) kognitiivne käitumisteraapia (inglise keeles tuntud kui Culturally Responsive Cognitive–Behavioral Therapy in Practice), millel on üsna mitmeid vorme, mis on kultuuriliselt kohandatud ning võtavad arvesse inimese kultuurilist identiteeti ja eripärasid.  KKT arvestab inimese hetkeolukorra hindamisel viie komponendiga: keskkond, tunnetus, käitumine, emotsioonid ja füüsilised aistingud/sümptomid. Näiteks keskkonna mõju hindamisel tuleks arvesse võtta praegused ja ajaloolised positiivsed ning negatiivsed sündmused. Tunnetuse komponent kaardistab, kuidas kultuur kujundab väärtusi, uskumusi ning nende tõlgendamist ja seda, kuidas me ennast ja teisi tajume. 

Eesti Pagulasabi on piloteerinud mitmesuguseid vaimse tervise alaseid teenuseid. Näiteks on katsetatud videosilla vahendusel kaugnõustamist inimese emakeeles, näiteks araabia ja türgi keelt kõnelevate pagulaste puhul, ning kogemusnõustamist inglise ja vene keeles. Pagulasabi kogemus näitab, et need tegevused annavad häid tulemusi vaid kergemate kohanemisraskuste puhul. Traumakogemustega inimestele sobivad hästi ka kõiksugused kunstiteraapiad, sest nii saavad nad ennast väljendada ilma, et nad peaksid rääkima, tänu millele ei ole ka keelebarjäär takistuseks. 

Mullu pakkus Pagulasabi koostöös Eluliiniga viiele inimesele NET teraapiat, mille tulemusel alanesid osalenute posttraumaatilise stressi tagajärjel tekkinud sümptomid oluliselt. Teraapia aitab komplekstraumadega pagulastel oma traumakogemus ümber hinnata, hõlmates kogu isiku eluteed, ning näha seda positiivsete sündmuste raamides. NET teraapia aitab PTSH sümptomeid leevendada, kuid püsivama tulemuse saamiseks tuleb rakendada teraapiavorme, mis on aeganõudvamad. 

Narrative exposure therapy’t (NET) võib samuti pidada üheks kognitiivse käitumisteraapia kultuuriliselt kohandatud vormiks, mille efektiivsus on pagulaste peal tõendatud. Sel sügisel viib Eesti Pagulasabi läbi kolmepäevase tasuta NET teraapia koolituse psühholoogidele, kes puutuvad töös kokku traumatiseeritud pagulastega ja tahaksid ennast selles vallas täiendada. Koolitajateks on Kirsi Peltonen ja Antti Klemettilä Soomest, kes on spetsialiseerunud just pagulaste vaimse tervise edendamisele.