Tallinnas kasvanud, kuid laste heaolu nimel pealinna lähedale maale kolinud Sandra armastab vaheldust ning korraga mitmete erinevate projektidega tegelemist. Ta liitus vabatahtlike armeega märtsis, et kord nädalas infotelefonil eestikeelset teavet jagada. Tegevuses püsimine aitab Sandral meele virgana ja hinge rahulikuna hoida: “Ma armastan mõelda, et tasakaalustan universumi energeetikat headusega.”

Ta on lõpetanud maastikuarhitektuuri bakalaureuse, kuid tegutseb hoopis toitlustuses. Tema kireks on saanud vegantoitude valmistamine ning ta armastab retsepte ka oma Facebooki lehel Kükitav Mannatera teistega jagada. Sõja puhkedes valmistas ta oma kulu ja kirjadega põgenike lastele sünnipäevaks torte, et nende tähtis päev veidigi rõõmsamaks muuta.

Sandra kirjeldab end kui egoistlikku vabatahtlikku, kes ühiskonda panustamise kõrval naudib Eesti Pagulasabisse koondunud värvikireva seltskonna ühtekuuluvustunnet ning võimalust kodusest rutiinist välja pääseda.