46-aastane Svetlana saabus Eestisse 2022. aasta märtsis, kaaslasteks 7-aastane poeg ning kass Weissi. Teekond maanteedel oli pikk ja ohtlik, tanklates polnud kütust ega rahaautomaatides sularaha, kuid tänu heade inimeste abile jõudsid nad turvaliselt kohale: „Sõja esimestel päevadel uskusime, et see õudus lõppeb varsti ja saame oma endise elu juurde naasta, aga iga päevaga läks olukord hullemaks. Pidevad alarmid, palju militaartehnikat, sõdureid, plahvatusi ja tühjad riiulid kauplustes. Pärast külmas keldris veedetud öid jäi mu poeg haigeks. Ta nuttis ja keeldus ööseks sinna varjumast.