Eesti vaimse tervise süsteem: millised on võimalused pagulaste toetamiseks?
Eesti Pagulasabi on valmis saanud Eesti vaimse tervise süsteemi kitsaskohtade kaardistuse ja ettepanekud pagulaste vaimse tervise tulemuslikumaks toetamiseks. Dokumendis tehakse konkreetseid ettepanekuid poliitikakujundajatele ning pagulastega töötavatele spetsialistidele, et pagulaste vaimset tervist edendada.
Pagulaste vaimse tervise valdkond on Eestis praegu puudulikult korraldatud. Kuna pagulased puutuvad kokku rohkete stressoritega nii oma koduriigis, põgenemise ajal kui ka juba uues koduriigis kohanemisel, esineb nende hulgas vaimse tervise häireid keskmisest enam. Seetõttu on oluline tagada, et vaimse tervise teenused oleksid neile kättesaadavad ja tõhusad.
Dokument pakub ülevaate vaimse tervise toetamise erinevatest viisidest ja sellest, kuidas need senini Eestis korraldatud on. Kaardistatud on peamised kitsaskohad, sealhulgas on välja toodud pagulaste endi hoiakud ja vähene teadlikkus vaimse tervise küsimustes. Parendada saab ka üldist teenusepakkujate ja ühiskonna hoiakut pagulaste suhtes, tõsta teenusepakkujate ettevalmistust tööks pagulastega ning luua võimalusi erinevateks teraapiavormideks. Ühe probleemina on markeeritud ka keelebarjääri.
Nende murekohtade lahendamiseks teeb Eesti Pagulasabi mitmeid praktilisi ettepanekuid. Näiteks pagulaste endi hoiakute ümberkujundamiseks tuleks neile anda asjakohasemat teavet nende õiguste kohta, samuti vähendada tabusid, mis on seotud vaimse tervise probleemidega. Nii annab Eesti Pagulasabi peatselt välja ka pagulaste vaimset tervist käsitleva ja abisaamisvõimalusi tutvustava brošüüri.
Teenusepakkujate ja ühiskonna hoiakute kujundamisel on oluline rõhutada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist, kasuks tuleksid ka koolitused kultuuripädevuse ning pagulusega seotud psühhosotsiaalsete probleemide teemal. Vastavad koolitused on pagulastega töötavatele spetsialistidele sel aastal ka kavas.
Keeletõkke ületamisele aitaks kaasa tõlkide koolitamine ja nende kasutamise muutmine tervishoiuvaldkonnas kohustuslikuks, samuti julgustada kaugtõlke (nt videokõne kaudu) kasutamist.
Nende ja teiste ettepanekutega saab lähemalt tutvuda dokumendis “Võimalused pagulaste vaimse tervise toetamiseks Eestis”.
Täname USA saatkonda Eestis toetuse eest projekti elluviimisel!