WHO uuringute kohaselt esineb pagulaste seas vaimse tervise häireid enam kui n-ö tavapopulatsioonis. Levinumad vaimse tervise diagnoosid on traumajärgne stressihäire (PTSD), depressioon, generaliseerunud ärevushäire, paanikahood, kohanemishäired ja somatisatsioonihäire. Erinevad uuringud on näidanud, et PTSD esineb 10-40% ja raske depressioon 5–15% pagulaste seas. Lastel ja noorukitel on see sageli kõrgem, PTSD esinemissagedus on 50–90% ja raske depressioon 6–40%. Võrreldes vastuvõtvas riigis elavate inimestega, jõuavad pagulased abi otsimiseni palju harvemini.

Viimastel aastatel oleme üha enam keskendunud pagulaste vaimse tervise toetamisse. Selles tegevuses sõltume suuresti heade inimeste annetustest ning oleme seetõttu loonud selleks eraldi vaimse tervise fondi. Meie vaimse tervise suuna annetusfond on esmajoones suunatud sinna, kuhu riigi käed ei ulatu ning pigem ei rahasta ega korralda teenuseid, mis on juba riigi poolt kaetud. Anneta vaimse tervise fondi. 

Seega pakume pagulastaustaga inimestele valdavalt:

• Erinevaid grupiteraapiaid (nt NET teraapia, naistele suunatud grupitegevused)
• Uute tõenduspõhiste pagulaste sihtrühmale sobivate sekkumiste sissetoomine Eestisse
• Omakeelne indivudaalne nõustamine, mida Eestis pole võimalik saada (seni oleme pakkunud sellist nõustamist näiteks araabi ja türgi keeles). 
• Vaimse tervise teemaline kogemusnõustamine (inglise ja vene keeles).

Valminud on ka voldik, mis aitab ära tunda vaimse tervisega seotud probleemide märke ning kuidas nendega edasi tegeleda: eesti keeles, inglise keeles, türgi keeles, vene keeles, araabia keeles.