Elamisluba
Ajutine kaitse on 1-aastane elamisluba, millega saab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele pakkuda turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Ajutise kaitse saanud inimesel tekib õigus Eesti sotsiaalteenustele, sh toimetulekutoetusele. Rahvusvahelise kaitse puhul antakse pagulasele 3-aastane elamisluba, mida saab pikendada. Täiendava kaitse puhul antakse pagulasele 1-aastane elamisluba, mida saab pikendada. |
Elamisloa pikendamine
Ajutise kaitse elamisloa pikendamine
Eesti hakkas taotlusi vastu võtma ja elamislubasid andma 10.03.2022, elamislubasid antakse aastase kehtivusajaga. Kuna elamisluba tähtajaline, siis tuleb seda pikendada, kui on soov edasi Eestis elada. Eestis tuleb pikendamist taotleda.
Pikendamise taotlemisel on tähtaeg – pikendada saab, kui elamisluba veel kehtib. Kui elamisluba on kehtivuse kaotanud, tuleb taotleda uut. Ajutise kaitse puhul tuleb see esitada alates 3 kuud enne kehtivuse lõppu. Pikendamise protsess:
- iseteeninduskeskkond – piisab internetiühendusest ja elamisloa kaardi andmetest
- keskkond teeb automaatsed kontrollid (nt kas inimene on registreerinud elukoha rahvastikuregistris)
- dokumendi kättesaamiseks peab teenindusse minema
Kolmel juhul tuleb ise teenindusse kohale minna –
- kui iseteeeninduskeskkond ütleb, et pead kohale minema;
- kui ajutist kaitset saav laps on saanud vahepeal 6-aastaseks (sõrmejäljed);
- kui elamisluba on lõppenud ja pikendamise asemel peab uue taotlema.
Pikendamist saab taotleda alates 10. detsembrist 2022. Pikendada saate https://asylum.politsei.ee/
Rahvusvahelise kaitse elamisloa pikendamine
Pagulasele antakse 3-aastane elamisluba. Pagulase elamisloa tähtaega pikendatakse 3 aasta kaupa.
Täiendava kaitse saajale antakse 1-aastane elamisluba. Täiendava kaitse elamisloa tähtaega pikendatakse 2 aasta kaupa.
PPA võib pikendada pagulasele antud elamisluba kolme aasta kaupa, kui asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära langenud ega esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu.
PPA võib pikendada täiendava kaitse saajale antud elamisluba kahe aasta kaupa, kui asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära langenud ega esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu.
Pikendamiseks tuleb broneerida eelnevalt Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel aeg https://broneering.politsei.ee/.
Ajutise kaitse taotlemine
Ajutise kaitse taotlemiseks tuleb broneerida aeg Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel broneering.politsei.ee // Rohkem infot. E–R kell 8–17 Tammsaare (Tallinn), Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi ja Rakvere teenindussaalides.
Kui inimesel dokumenti ei ole, tuleb tal minna Ukraina saatkonda. Minek tuleb eelnevalt saatkonnaga kokku leppida. Ukraina saatkond, Lahe 6, Tallinn (E–N 918, R 9–16.45, tel +372 601 5815.
Kui oled kaotanud mõne Eesti Politsei ja Piirivalveameti poolt väljastatud dokumendi tuleb esitada teabenõue emailile ppa@politsei.ee. Pöördumises tuleb välja tuua järgmised andmed:
|
Kui inimesel on kahes riigis väljastatud ajutise kaitse alusel elamisluba, siis viimane elamisluba jääb kehtima ja esimene tunnistatakse kehtetuks. Eesti praktika on inimesega eelnevalt ühendust võtta ja paluda tal ise valik teha (st vabatahtlikult ühest loobuda). Kui ta seda ei tee, siis lähtutakse eeldusest, et viimane jääb kehtima ja esimene tunnistatakse kehtetuks.
Kui ajutine kaitse on ühest Euroopa riigist juba saadud, siis ei ole alust seda küsida teistes riikides. Kahes riigis korraga ajutise kaitse staatust ei saa olla, kuid kaitse saajate hulka kuuluval inimesel on õigus valida, millises riigis ta oma õigust kastutab. Kui inimene on teinud kaalutletud otsuse, et soovib teisest riigist ära tulla, seal ajutisest kaitsest loobuda ja Eestis taotleda ajutist kaitset, on soovituseks ja menetlemise kiirendamiseks soovitav kõigepealt praeguses ajutise kaitse väljastanud riigis kaitsest loobuda (st küsida kaasa tõenduseks vastav dokument) |
Rahvusvahelise kaitse taotlemine
Rahvusvahelise kaitse taotleja ehk varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust. Rahvusvahelise kaitse taotleja staatus kestab kuni PPA või halduskohtu otsuse jõustumiseni. Taotluse rahuldamise korral tunnustatakse isik kas pagulase või täiendava kaitse saajana. Rahvusvahelise kaitse saajatele antakse elamisluba 3 aastaks, mida saab pikendada.
Enne riiki sisenemist saab esitada varjupaigataotluse piirivalveametnikule ükskõik millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril. Seda võimalust tuleb kasutada juhul kui välismaalasel ei ole kehtivat viisat, reisidokumente ega Eesti elamisluba.
Kui välismaalane on juba Eestis, siis tuleb varjupaiga taotlemise sooviga pöörduda ükskõik millisesse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Tallinnas tuleb taotlemise sooviga pöörduda ainult Põhja prefektuuri teeninduspunkti aadressil Pärnu mnt 139.
Menetlus võtab aega kuni 6 kuud. Ukrainlastele, kes olid siin enne 24.02.2022, võtab menetlus aega 1-2 kuud.
Rohkem infot siit
Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas:
- surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise
- piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise
- vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu
Täiendava kaitse saajatele antakse elamisluba 1 aastaks, mida saab pikendada.
Eestist lahkudes
Kui lahkud Eestist ajutiselt, siis:
Kui lahkud Eestist püsivalt Ukrainasse või mõnda teise riiki, siis:
|
EL-i mittekuuluv kodanik
Kui Eestisse tulnud inimene on Ukraina alaline elanik, aga ELi mittekuuluva riigi kodanik, siis tema kvalifitseerub ajutisele kaitsele ainult siis, kui ta ei saa turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki naasta, kusjuures ta peab seda ka ise tõendama. Vastasel juhul ajutist kaitset ei saa.
ELi mittekuuluv kodanik peaks saama vabalt liikuda ja ajutist kaitset taotleda siis, kui ta on Ukraina kodaniku lähisugulane. Euroopa ajutise kaitse direktiivis ega Vabariigi valitsuse korralduses ei ole sätestatud piirangut, et perekond peab riiki saabuma koos, selleks et Ukraina kodaniku pereliige oleks õigustatud saama ajutist kaitset. Ajutise kaitse kohaldamisel ei ole iseenesest oluline, mis põhjusel perekonnaliikmed taotlevad ajutise kaitse alusel elamisluba erinevates riikides.
Näide: kui ELi mittekuuluv kodanik siseneb Eestisse ja tema Ukraina kodanikust abikaasa jäi Poola/Lätti/Leetu vmt, siis see kodanik viibib Eestis seaduslikult ja ta saab ka siin taotleda ajutist kaitset iseseisvalt. Peab aga tõendama, et abikaasa on UKR kodanik ja nad elasid koos Ukrainas.
(Allikas)
Muude riikide kodanikud ja e-residendid tuleb suunata PPA migratsiooninõustajate juurde:
- Nõustamine telefoni, e-posti, Skype-kõne ja vahetu kohtumise teel. Nõustajaga kohtumise või videokõne aeg tuleb eelnevalt kokku leppida;
- Telefon: +372 612 3500, E–R 9–15; e-posti aadress: migrationadvice@politsei.ee;
- Skype: EstonianPolice_MigrationAdvice;
- Kokkuleppel on võimalik nõustajatega kohtuda Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus.