Pagulased saavad Eestit tundma õppida oma emakeeles
Eesti on juba alates 2015. aastast pakkunud siia saabunud välismaalastele inglise ja vene keeles kohanemisprogrammi, et aidata neil kergemini sisse elada ja kohaneda. Rahvusvahelise kaitse saajatele on selle kuue aasta jooksul pakutud aga spetsiaalset moodulit, mida on võimalusel läbi viidud inimese emakeeles.
Aastate jooksul on moodul kasvanud üha mahukamaks ja teemaderohkemaks: kui varem kestis koolitus ühe päeva, siis tänaseks päevaks on see veninud viie päeva pikkuseks.
Eelmise aasta sügisest korraldab kohanemisprogrammi koolitusi Eesti Pagulasabi koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esindusega. Tänavu oleme jõudnud koolitusi korraldada juba vene ja türgi keeles, sel kevadel on oodata araabia- ja farsikeelseid koolitusi.
Koolituse esimesel neljal päeval jagavad koolitajad loengute, vestluste ja grupitööde vormis infot näiteks pagulaste õigustest, siinsetest ühiskondlikest normidest ja õigusruumist, hariduse ja keeleõppe võimalustest, tööhõivest ja ettevõtluskeskkonnast. Esmavajalikud teadmised antakse ka Eesti sotsiaalsüsteemist ja tervishoiust.
Uudse teemana saab koolituse põhjalikumaid teadmisi Eesti e-riigist ning digioskusi, sest sellist e-riigisüsteemi näevad meie kliendid üldjuhul esmakordselt. Koolitusel pööratakse tähelepanu ka erinevatele igapäevaelu küsimustele. Näiteks tutvustatakse, kuidas leida elukohta, kuidas kasutada ühistranspordikaarti ning sortida prügi. Samuti pööravad koolitajad tähelepanu osalejate vaimse tervise toetamise ja hoidmise oskustele.
Koolituse viimane päev on mõeldud tegevuste päevaks, mille eesmärk on tutvustada kohalikku kultuurielu või ümbruskonda. Näiteks võib interaktiivseks tegevuseks olla mõne muuseumi külastus, ekskursioon või orienteerumine linnas.
Kogemuslood
Oleme alati inimestelt küsinud tagasisidet ja muljeid. Need inimesed, kelle arvamusi siin jagame, käisid koolitusel veebruaris ja märtsis ning on kõik pärit Venemaalt (nimed on muudetud). Koolitusel osalejad saavad üksteisega tutvusi ja sidemeid luua. “On tore, et sa pole üksi, vaid osaled rühmas ja tutvud inimestega, kes on samasuguses olukorras,” ütles Roman (33).
Koroonapiirangute ajal toimub koolitus küll interneti vahendusel, kuid kogemus näitab, et kontakt inimeste vahel kujuneb ikkagi üsna sujuvalt. Roman lisab, et teise riiki ümber asudes koges ta alguses hirmu, sest uues ja tundmatus kohas pole inimesel sõpru ega sugulasi. “Kartsin, et kulub väga palju aega, et aru saada, kuidas siin kõik korraldatud on. Netilehekülgedel on küll kõik kirjas, kuid ikkagi jäävad küsimused, millele vastuseid ei leia. See kulutab palju jõudu ja emotsioone ning põhjustab stressi. Siis ongi väga hea, kui on koht, kus võib esitada igasuguseid küsimusi ja õpetaja on valmis vastama,” ütles Roman.
Koolituse eesmärk on anda siia tulnud pagulastele kompaktsel kujul kätte kogu vajalik esmane info selleks, et nad saaksid siin võimalikult iseseisvalt tegutsema ja oma elu sisse seadma hakata. Kursuse eesmärk on anda ka siia tulnud pagulastele tunne, et nad on teretulnud, ja arusaam, et neil on siin lisaks kohustustele ka õigused. Vastukaja osalejatelt viitab, et see eesmärk ka saavutatakse. Kuzma (43) ütles näiteks, et juba sellise ülevaatliku kiirkursuse olemasolu ise on ootamatu üllatus ja koolitus võimaldas tal kiiresti adapteeruda uute elutingimustega. Maria (39) lisas, et koolitus oli väga lihtsasti mõistetav ning ta sai sealt olulisi teadmisi töötajate õiguste ja digiriigi toimimise kohta. Tema mees Mihhail (41) ütles: “Mind üllatas koolitusel saadud pilt sellest, kuivõrd elektrooniline on Eestis asjaajamine: ainult abiellumiseks ja lahutamiseks peab isiklikult ametniku juurde kohale minema.” Koolitus aitab siia tulnutel ka selgemini väärtustada siinse elu plusse, mida nad esialgu ehk oodatagi ei osanud.
Küsimuse peale, et milline teadmine oli kõige ootamatum, vastas Oksana (31): “Mulle avaldas muljet, kuidas on Eestis korraldatud prügi taaskasutus, nii et pole küsimust, kuhu näiteks viia vana mööbel või kodutehnika, ja püütakse kontrollida ka seda, et inimesed prügi metsa alla ei viiks.” Roman oli positiivselt üllatunud tasuta haridussüsteemist ja et maksusüsteem on alustavale ettevõtjale lihtne ja arusaadav.
Kuigi pandeemia tõttu on interaktiivsed tegevused hetkel pausil, ootavad koolitusel osalenud väga nii ühist muuseumikülastust kui ka omavahel füüsilist, näost-näkku kohtumist. Uued online koolitused on tulekul juba aprillikuus.
Projekti rahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.